Üle sajandi ajalugu

Marmitoni ajalugu algab 1. septembrist 1920, kui Rudolf Klausson (1887-1959) asutas uue šokolaadi-, kompveki- ja biskviiditehase. Esimestel aastatel asus tootmine tänases Wismari tänavas (toona aadressil Vaestekooli 1), alates 1926. aastast Kalamajas, aadressil Jahu tänav 5. Sinna jäi magusatootmine 91 aastaks, kuni 2017. aastani.

Samas majas asus ka Klaussonite pere korter, tehase õues oli õunaaed. Sealsetest viljadest tehtud moos jõudis ka maiustuste sisse. Komme, šokolaadi ja küpsiseid vedasid mustad kaubaautod üle Eesti kõigisse ETK ühiskauplustesse, tehase toodang jõudis ka välismaale.

1929. a. majanduskriisiga aeglustunud areng kiirenes taas mõne aasta pärast, kui kaitsetollide kehtestamisega piirati importmaiustuste pääsu Eesti turule. Kokku oli tollal Tallinnas kümmekond magusatootjat, aastatoodanguga üle 3000 tonni (1937).

Aastaks 1937 oli Klaussoni tehas kasvanud suuruselt neljandaks magusatootjaks Eestis (Kawe, Ginovkeri ja Brandmanni järel) ning andis tööd 81 inimesele. Tehase aastane toodang ulatus 243 tonnini, turuosa oli 7,4%. Tallinnas toimunud messil pälvis tehas grand prix. Kiita said nii tehase puhtus ja kaasaegsed tootmisseadmed, toodete kõrge kvaliteet kui soodsad hinnad. Kakaoube toodi Eestisse otse Tseilonilt ja Jaavast.

1940. aastal alanud natsionaliseerimislaine käigus võeti Klaussonilt nii tehas kui kodu, ettevõte liideti koos muude kondiitritööstusettevõtetega toonase suurima tootja Kawe vabrikuga. Kalevi tootevalikus on tänaseni säilinud pralineekompvek “Komeet”, mida algselt toodeti Klaussoni tehases. Humoorikasse tootevalikusse kuulusid ka näiteks šokolaad “Karujaht” ning kompvekid “Memm”, “Kratt” ja “Pätt”.

Rudolf Klausson (1887-1959) sündis Tartumaal, Kursi vallas Saadjärvel ning oli noore mehena Jõgeval kaupmees ja tormilistel Esimese maailmasõja lõpuaastatel ka vallavanem. Koos perega Tallinnasse asudes pühendus ta oma ettevõttele ning oli ka lugupeetud seltskonnategelane, kes kultuurisõbrana armastas käia Estonia teatris. Jõulude ajal müüs ta teatrimaja ees ree pealt soovijatele kuuma šokolaadi. Nende perele kuulus ka Saue lähedal Jälgimäel Nurmeniidu talu, mille lehmadelt pärit piima kasutati tehase toodangus. Klausson pääses esialgu küüditamistest, kuid arreteeriti detsembris 1951 ja mõisteti 25+5 aastaks asumisele Irkutski oblastisse Angarlagi. Pärast vabanemist novembris 1955 jõudis ta taas Eestisse, elas viimased eluaastad tagasihoidlikult Tallinnas ning on maetud Rahumäe kalmistule. Tema lastest vanim, majandusteadlasest poeg Endel Kareda põgenes perega Kanadasse, pojapoeg Ürjo Kareda oli Torontos teatrikriitik, dramaturg ja lavastaja.

Kunagisele Klaussoni Kommivabriku hoonele Jahu tänavas andis 2020. aastaks uue elu kinnisvaraarendaja Endover.

Jahu tänavas toodeti maiustusi aastail 1926 – 2017, seejuures nõukogude perioodil kondiitritoodete vabriku Kalev tsehhina. 1992. aastal loodi AS Marmiton (Le Marmiton – „köögiabiline“ prantsuse keeles), mis eraldus tollal veel erastamata RAS Kalevist. Aastal 2005 omandas Marmitoni aktsiad hulgimüügiettevõte Svensky Kaubanduse AS, kes korraldab tänapäevalgi Marmitoni jaemüüki Balti riikides. Detsembris 2007 võttis AS Marmiton üle Vahvlivabrik OÜ tootmistegevuse, töötajad, seadmed ja tehnoloogia, juunis 2008 Balti Sepik AS tootmise. Jaanuaris 2017 toimus ühinemine külmutatud pagaritooteid pakuva Nordhaus OÜ-ga ning seejärel kolisid Marmitoni  kaks tehast kokku moodsasse tootmishoonesse Männikul. 2017. aastal oli Marmitoni käive 3,66 mijonit eurot, toodangu maht 1523 tonni ja ekspordi osakaal 33%.